Edevuse laat?

Eputamise vajadus - hmm- edevus ei pidada vooruste hulka kuuluma ja ometi... on tuhandeid blogisid, mis on loodud vajadusest enese loodut maailmaga jagada. Kas see pole eputamine? Inimesed, kes satuvad lehtedesse oma kõige pisemategi elukorralduse muutusega - lahkelt kommentaare jagades. Kas see pole edevus?
Eva on õunaga piltidel alati meeldivalt edevas-ahvatlevas olekus. Seega edevus on inimesesse sisse kodeeritud sünnist saati.
Me ju hoolime sellest, kuidas me välja näeme. Kõrgemad meist alluvad eputamise kõrgsuunitlusele etiketile. Kes loob etiketi - meie ise. Proua Ilves saab ajakirjanduselt kaikaga, ükskõik, mida ta selga paneb. Oleks see taaskasutatud kleit olnud seljas mõnel alamal poliitikul, kas seda tähelegi oleks pandud, aga tema seljas loetakse nõelapistedki üle - milleks? Pigem võiks ju teda eeskujuks tõsta - ta ei kanna kleiti vaid korra, püüab luua oma kostüümidest uusi kooslusi.
Kui ajakirjandus kirjutab taaskasutuskeskustest, siis alati hea sõnaga. Me ise paikame püksisäärtel augud lillede või helkuritega, aga inimesed, kes on ühiskonnas meist kõrgemal, seda teha ei tohi.
Liina Tennosaar andis lehes teada, et toob oma riided "kaltsukast", artikkel üleni positiivne. Hea lugeda. Suurte perede lapsed leiavad humanitaarabist uusi ja huvitava lõikega rõivaid, ajakirjandus teeb pai. Meie esileedi teeb oma kleidi lühemaks ja on paha...
Tagasi edevuse juurde - meie kõrgseltskonna daamid panevad ju ka riided peegli ees selga, hindavad end pilguga, mis otsib meeldivat elamust. Tulevad kodust välja ja tahavad eputised olla, sest igas naises on plika. Plika, kes ei tea veel maailma hukkamõistu ja tahab olla ilus.
Kohe tuleb meie vabariigi aastapäev, andkem neile vaibal kõndijaile siis armu, nad on ju kõigest inimesed :)