Poliitmaastikul on agoonia ja rapsimine, sääskede laviin katab ühtlase kihina maad. Inimesed on närvilised ja justkui väsinud ja aru ma ei saa, millest...
Reisifirmad kuulutavad jutti välja pankrotte.
Tuhapilved, mudavoolud, suured avariid - kas maa tõmbab hädapidurit?
Meie elu on nii kiire ja närviline - äkki peakski meid vahel bussi-, rongi - ja lennujaamades kinni pidama, et meil oleks aega mõelda sellele, mis on tegelikult tähtis.
Alar Sikk tuli mägedest insuldiga alla ja vähemalt tema esimesed sõnavõtud on märgiks, et tal on olnud aega vaadata endasse ja kaaluda, mis on elus tegelikult oluline - mitte mäed, mida me vallutame kusagil kaugel, vaid inimesed, kes on siin meie ümber, meie mõtted ja ideed.
Alati ei saa öelda - homme on uus algus - homme ei pruugi tulla - elada tuleb nüüd ja tähtsust omavad ainult meile lähedased, meie oma mõtted, meie oma tunded - muu on tühine
Ei maksa arutult kiirustada ja rabeleda - kõik mis vaja tuleb meieni niikuinii - varem või hiljem...