Eestile on 2007–2013 perioodil struktuuritoetusi ette nähtud 3,4 miljardit eurot, septembri lõpu seisuga oli heakskiidetud projekte 2,8 miljardi euro ulatuses ehk 82 protsenti. Keskmiselt makstakse Eestis kuus välja 37 miljoni euro ulatuses struktuurivahendeid.

http://majandus.delfi.ee/news/uudised/euroopa-komisjon-peatas-kehva-kontrolli-tottu-eurorahade-valjamakse-eestile.d?id=60456576&l=fplead

Me kisame kui meilt abi palutakse aga ise ajame raha tasku ja aitäh ei ütle.
Viimasel ajal ajab see mul s..a sees keema, kui eestlane vastu rinda taob ja kisab, et ta tahab euroopale sobilikku palka. Halloo, meid on ikka veel alla 600 tuhande tööinimese, meie riigil on ikka veel tilluke tulubaas. Kaubad tulevad ikka veel muust maailmast, kus tulubaas ja elatustase seoses rahvaarvu rohkusega kõrgemad on - jumal millal sest kord aru saadakse, et me oleme kas vabad ja uhked ja vaesed või ... käsi määrib kätt ja kui me tahame sealt raha saada, peame me sinna raha panustama. Mitte miski ei sünni mitte millestki.

Iseenese kaitsmine elu eest?

Ma olen end aastate jooksul liiga ära jaganud. Väikeseid kohustusi on tulnud siit ja sealt tasapisi, salaja. Oh, mis see pisike killuke mu ajast maksab, oh, ma jõuan ju küll. Ühel heal päeval saabub arusaamine, et kurat, ega ei jõua ikka küll. Siis hakkad valetama. Alguses teistele, muutes oma tervise nigelamaks, kui see tegelikult on ja aja hõivatumaks. Piinlik on, sest ise tead, et jõuaks ju küll, aga ei taha. Siis hakkad valetama iseendale, ma homme lõpetan viilimise, ma kohe hakkan jälle kõike tegema, minust saab jälle tubli ja aktiivne tegelane. Kuni ühel päeval sa avastad, et sa ei taha enam kildudeks olla ja hakkad siis igasuguseid asju oma elust ära lõikama, kaovad suhtluskeskkonnad, mis arutult aega nõuavad, kaovad ühiskondlikud tegevused, foorumid, kus oled end suureks ja asjalikuks haipinud... kõik kaob. Kuni jääb alles käpatäis asju, millest sul jõud tegelikult ka üle käib. Jõuad hommikul ärgates jälle naeratada, mitte ei poe ahastusega patja tagasi, et issand jälle uus tegemata toimetusi täis päev, jõuad taas helistada kallitele inimestele, saad aru, mis tegelikult on tähtis ja saabubki rahu. Vürtsitatud küll pisikese kahjutundega, sest kõigil oleks ju tükikest sinust vaja, samas meeldiva teadmisega, et eelkõige on sind vaja sulle endale.

Edevuse laat?

Eputamise vajadus - hmm- edevus ei pidada vooruste hulka kuuluma ja ometi... on tuhandeid blogisid, mis on loodud vajadusest enese loodut maailmaga jagada. Kas see pole eputamine? Inimesed, kes satuvad lehtedesse oma kõige pisemategi elukorralduse muutusega - lahkelt kommentaare jagades. Kas see pole edevus?
Eva on õunaga piltidel alati meeldivalt edevas-ahvatlevas olekus. Seega edevus on inimesesse sisse kodeeritud sünnist saati.
Me ju hoolime sellest, kuidas me välja näeme. Kõrgemad meist alluvad eputamise kõrgsuunitlusele etiketile. Kes loob etiketi - meie ise. Proua Ilves saab ajakirjanduselt kaikaga, ükskõik, mida ta selga paneb. Oleks see taaskasutatud kleit olnud seljas mõnel alamal poliitikul, kas seda tähelegi oleks pandud, aga tema seljas loetakse nõelapistedki üle - milleks? Pigem võiks ju teda eeskujuks tõsta - ta ei kanna kleiti vaid korra, püüab luua oma kostüümidest uusi kooslusi.
Kui ajakirjandus kirjutab taaskasutuskeskustest, siis alati hea sõnaga. Me ise paikame püksisäärtel augud lillede või helkuritega, aga inimesed, kes on ühiskonnas meist kõrgemal, seda teha ei tohi.
Liina Tennosaar andis lehes teada, et toob oma riided "kaltsukast", artikkel üleni positiivne. Hea lugeda. Suurte perede lapsed leiavad humanitaarabist uusi ja huvitava lõikega rõivaid, ajakirjandus teeb pai. Meie esileedi teeb oma kleidi lühemaks ja on paha...
Tagasi edevuse juurde - meie kõrgseltskonna daamid panevad ju ka riided peegli ees selga, hindavad end pilguga, mis otsib meeldivat elamust. Tulevad kodust välja ja tahavad eputised olla, sest igas naises on plika. Plika, kes ei tea veel maailma hukkamõistu ja tahab olla ilus.
Kohe tuleb meie vabariigi aastapäev, andkem neile vaibal kõndijaile siis armu, nad on ju kõigest inimesed :)

Kirjutasin täna oma Facebooki lehele ja Isetegija foorumisse selle teksti oma arvamuse ülaloleva pildi kohta.
Kui ma eile selle pildilingi otsa komistasin, siis mul tekkis karjuv vajadus karjuda, nüüd ma siis rahunenuna teen ka pisut seda. Vaiksemalt kui oli eilne soov.
Meie riigis on ehk miljon töövõimelist inimest, ehk neid kes toodavad makse, mitte ei tarbi neid, neistki on suure maksutootlusega vaid kolmandik. Me ei saa unes ka oma SKP-d nii suureks, kui on seal tabelis teistel riikidel. See oleks ju võimatu. Sellest ka meie hädad, me oleme ajastu jagu olnud saajad, mitte andjad. Samas oleme me selgeks saanud, et meil on õigus streikida. Õpetajad streigivad ja saavad palgalisa kellegi arvelt, päästjad streigivad ja saavad palgatõusu väikeste üksuste kaotamise arvelt, arstid ei streigi, lähevad lihtsalt ära, sest neile pole enam kellegi arvelt võtta, raha ei tule kusagilt juurde - meie riik opereerib olemasoleva väikese maksubaasiga,
Jagame reservi rahvale laiali karjus veel mõnda aega tagasi populistlik Keskerakond - jumal tänatud, et ei jagatud - lätlased jagasid ja kus nad nüüd on? Nii sügaval augu põhjas, et päike ka ei paista. Meie oleme oma raha asjades suhteliselt vabad, neile ütleb IMF "hüppa" ja nad hüppavad, sest teisiti pole see võimalik. Meie riik aga püsib ikka veel.
Tahate suuremaid palku ja toetusi - tehke midagi, et riigil oleks rohkem maksutulu, siis tõusevad ka sotsiaaltoetused. Üks ei tõuse teiseta.
Ometi jäi peale selle väljaütlemist veel hinge peale asju, mis kripeldavad. See koht siin on minu jaoks just nende hingekriipijate jaoks.

On aeg enne valimisi. Tume ja kole aeg. Meelis Atonen ütles mõni aeg tagasi, et sellist parteiviha pole kunagi varem külvatud, ilmselt see nii ka on.
Üks on selge, oodatakse reforme ja muutusi. Siiski peaks nendega veel vähemalt 4 aastat ootama. Meil on olemas mõningane stabiilsus, seadusloome toimib, küll aeglaselt ja vigadega, aga toimib. Eestil on olnud palju hullemaid aegu. Kui meil võim vahetus küll aasta küll kahega. Jälle uus võim, jälle uued suunad, jälle reformid, mille nende järglased kuulutavad läbikukkunuks. Meeldib see meile või mitte, aga Reformierakond on erinevate partnerite toel suutnud luua stabiilsuse, millist meil pole pikka aega olnud. Riik on tulnud välja buumijärgsest madalseisust. Ma arvan et mõtekas oleks veel mõnda aega sellel lainel jätkata, mitte üksteist kividega surnuks loopida valimispropaganda nime all. Ei, ma ei ole Reformierakonna pooldaja, minu süda on hoopis mujal, aga pragmaatilise inimesena leian ma et tükk leiba laual on olulisem, kui tort unelmais.

Jumal kui hea on kisada, meil on kõik halb, meil on kõik nii vilets ja süüdistada valitsust. Seesama hirmsasti igatsetav võluvits - astmeline tulumaks - viib siit riigist need vähesed, kes on siia mingigi tööstuse loonud, sest kui neid karistada selle eest et nad on edukad, viivad nad oma edukuse mujale ja me oleme jälle lõhkise küna ees. Töötust ei saagi muul viisil leevendada, kui stabiilse majanduse ja rahapoliitikaga. Siia ei tule keegi midagi rajama, kui me pendeldame edasi-tagasi suvalistes suundades. Investeeringud tulevad alles siis kui me oleme lõpetanud nägeluse ja üksteise pihta kivide loopimise.

Kas teie annaks raha kellelegi, kui on oht, et ta selle raha tuulde loobib ja selle najal oma nime upitab? Mina küll ei annaks.

Minge märtsis valima, mina küll lähen.

Poliitmaastikul on agoonia ja rapsimine, sääskede laviin katab ühtlase kihina maad. Inimesed on närvilised ja justkui väsinud ja aru ma ei saa, millest...
Reisifirmad kuulutavad jutti välja pankrotte.
Tuhapilved, mudavoolud, suured avariid - kas maa tõmbab hädapidurit?
Meie elu on nii kiire ja närviline - äkki peakski meid vahel bussi-, rongi - ja lennujaamades kinni pidama, et meil oleks aega mõelda sellele, mis on tegelikult tähtis.
Alar Sikk tuli mägedest insuldiga alla ja vähemalt tema esimesed sõnavõtud on märgiks, et tal on olnud aega vaadata endasse ja kaaluda, mis on elus tegelikult oluline - mitte mäed, mida me vallutame kusagil kaugel, vaid inimesed, kes on siin meie ümber, meie mõtted ja ideed.
Alati ei saa öelda - homme on uus algus - homme ei pruugi tulla - elada tuleb nüüd ja tähtsust omavad ainult meile lähedased, meie oma mõtted, meie oma tunded - muu on tühine
Ei maksa arutult kiirustada ja rabeleda - kõik mis vaja tuleb meieni niikuinii - varem või hiljem...

Küsimused

*Millisesse kunstistiili kuuluvad pensionisambad?
*Kuidas saab vallaline inimene arstiabi, kui igas raviasutuses on ainult perearst?
*Kas personali peaspetsialist on see, kes töötajate päid kontrollib?
*Kas raudsed närvid võivad rooste minna?
*Kas röövlind on lõbutüdruk, kes kliente röövib?
*Miks autoroolis on ainult padi, aga lina ja tekki pole?
*Kas narkopolitsei on korravalvur, kes narkootikume tarvitab?
*Milliselt loomalt saab kunstnahka?
*Kui pika maa peab maha jooksma, et sarvi maha joosta?
*Kas töönarkomaanid süstivad ennast?
*Kas külmrelva võib soojal ajal kasutada?
*Kas Mustas meres võib punast kala esineda?
*Kas vältimatut abi on võimalik vältida?
*Kas sidepataljon on grupp postiljone?
*Kas need naised, kes end pidevalt värvivad, elavad värvikamat elu?
*Kelle isale kuulub isamaa?
*Kas jooksvaid küsimusi saab käigu pealt lahendada?
*Kas säilitusained suudavad töökohta säilitada?
*Kas kuu peal on libe, et meil on palju kuu pealt kukkunuid?
*Kas enne, kui hakatakse nahka üle kõrvade tõmbama, tehtakse ka kohalik tuimestus?
*Kas see on lahke inimene, kes oma muresid kõigile jagab?
*Kui kärbest piitsaga lüüa, kas ta hakkab siis kiiremini lendama?
*Kas lõõtsaga bussi juhil peab olema muusikaline haridus?
*Kas ilmajaam oskab ka kõhutuult ette prognoosida?
*Kui luuavarrest võib pauku tulla, miks siis meie kaitsejõud luuavarsi ei kasuta?
*Miks peab truudust vanduma, kas kuidagi viisakamalt ei saa?
*Milline firma toodab mõttelõnga?
*Miks on kvaliteetsetel saagidel kirve hinnad?
*Miks vikatimees omale niidukit ei osta?
*Kelle pealuud Hamlet käes hoidis?
*Miks tähestik algab «A» tähega?
*Kas lõunasse sõitev laev võib põhja minna?
*Kas Kalevipoeg on sõjaväes käinud?
*Kes on Buratino ema?
*Kas piilupardiga juhtunud rongiõnnetuse eest on süüdlasi karistatud?
*Inimene põlvneb ahvist, miks tal siis kananahk ihule tuleb?
*Kas kantpead teavad, et maakera on ümmargune?
*Kas kaevurid kuuluvad allilma tegelaste hulka?
*Miks on suhkru hind soolane?
*Kas kõrisõlme on võimalik lahti harutada?
*Kas lamav politseinik peab olema Politseiakadeemia haridusega?
*Miks ei tohi kohtumispaika muuta?
*Milline muusikaagentuur korraldab kassikontserte?
*Miks minnakse ainult omadega rappa, aga võõrastega ei minda?
*Kas lollidel on tarkusehambad?
*Kas kutsumata külaline teab, et teda külla ei oodata?